Maarja pani uue plaadi sisse kogu hinge

20.01.2009, Esme Kassak Postimees


Plaadifirma majandusraskuste tõttu Universalist lahkunud Maarja-Liis Ilus laulab nüüd rõõmuga eesti keeles, tõdedes, et see on ilus, kuid laulmiseks keeruline.

Maarja-Liis Ilus on silma paistnud küll vastutusrikaste muusikalirollidega, küll kontsertprojektidega. Möödunud aastasse jääb telesaate tantsuetteaste, nii sünnipäeva- kui jõulukingitusena valmis aasta lõpus eestikeelne sooloplaat ning selle aasta algus tõi veetlevale daamile kaasa stiilseima naise tiitli.

Mis aga tegelikult lauljatari köidab ja mida toob alanud aasta?

«Tegelikult naudin seda, et mul on võimalik osaleda väga erinevates projektides. Kindlasti pakkus ka saade «Tantsud tähtedega» huvitavat vaheldust ja väljakutseid, kuid seal osaledes tõdesin, et enim naudin laval olemist siiski lauldes,» tunnistab Maarja.

Ta lisab, et viimase aja projektidest on tähtsaim saavutus oma plaat, mida ta tegi mitu aastat ja pani sinna kogu oma hinge.

Maarja eelmine sooloalbum «City Life» jääb aastasse 2001. Vahepealsesse aega on mahtunud albumid džässbändiga Hinkus ning Rein Rannapiga, kellega tuuritati ka mööda Eestimaa kauneid kohti.

Albumilt «Homme» leiab 11 naiselikult õrna ja kõrvale kerget laulu, mis vaatamata haprusele on rütmilt kaasakiskuvad. Praegu ka raadiote mängukavva kuuluv lugu «Kaotad end» sündis Bostonis õppimise ajal suurlinna melus jalutades algselt inglise keeles ja sai lõppviimistluse Kaari Sillamaalt, kes laulu emakeelde tõlkis.

Laulud on kõik eestikeelsed, mis Universali alt tehes võimalik ei olnud. «Eesti keel on väga ilus, kuid samas laulmiseks keeruline,» tõdeb Maarja nagu paljud siinsed artistid, kes sellise kannapöörde ette võtnud. «Olen tekstide osas äärmiselt kriitiline ja selle plaadi puhul julgen öelda, et igas loos on mõte, mis mind puudutab.»

Kui muusika on valdavalt Maarja enda loodud, siis tekstide puhul on abikäe ulatanud teiste seas nii Tanel Padar, Lauri Saatpalu, Andres Agasild kui ka Leelo Tungal.

«Kindlasti ei räägi mu laulud sajaprotsendiliselt minu enda kogemustest, tihti sünnivad esialgu meloodiad ilma sõnadeta,» jutustab ta. «Vahel ei kirjuta ma midagi mitu kuud, vahel kirjutan mitu lugu päevas. Kui inspiratsiooni ootama jääda, ei pruugi seda tükk aega tulla.»

Universali-aegu, mis said läbi firma majandusraskuste tõttu, meenutab lauljatar vaid hea sõnaga. «Tuuritasin läbi peaaegu terve maailma ja plaati «First In Line» müüdi üle 250 000 eksemplari. Siiani saan fännidelt kirju nii Jaapanist kui Lõuna-Ameerikast,» sõnab ta.

Jaapanis käinud sõpradelt on Maarja kuulnud, et sealsetest raadiotest kuuleb tema lugusid siiani. Kõige suuremat heameelt tundis ta aga Argentina ühes suuremas ööklubis esinedes, kui tuhanded inimesed laulsid temaga «First In Line’i» refrääni kaasa.

Kuna see periood tõi kaasa pidevalt kohvrite otsas elamise ning põhiline energia läks esinemiste asemel intervjuudele, siis lauljatar seda aega tagasi ei igatse.

Tihedaimaks perioodiks aastas nimetab Maarja ootuspäraselt detsembrit, mil vahel on isegi mitu kontserti päevas.

«Sel ajal igatsesin väga vaba õhtut, et lihtsalt kodus olla, süüa teha ja filmi vaadata. Samas teadsin, et küll need ajad jaanuaris tulevad. Olen väga rahul korrapäratu eluga, sest rutiin mulle ei istu,» möönab Maarja.

Aasta algus toobki talle kaasa pikema puhkuse ning seiklusrikka reisi Aasiasse. Puhanu ja värskena on lauljatar valmis taas publiku ette astuma juba märtsis, et esitada laule uuelt plaadilt. Suvel lubab lauljatar osaleda Ivo Linna juubelituuril.